Judoka moraali ja au koodeks
Viisakus
on teiste austamine.
Vaid kombekohasel viisakusel on piiratud ja pinnapealne väärtus. Samuraile (Jaapani rüütlile) oli see eelkõige sügava tunde väljendamine, teistega arvestamine ja tagasihoidlikkus enese suhtes, mis peegeldas inimlikku õrnust, sõltumatust, aupaklikkus teiste inimeste väärtuste ja ka nõrkuste suhtes. Viisakuse rituaalse väljendamise (žestide) seaduslikustamine moodustab etiketi, mis raamib elu. See etikett, mida õpetatakse varasest east, võimaldab end distsiplineerida ning
teha võimalikuks sotsiaalsed suhted. Dojos, kus see etikett on asendamatu, on tal sama otstarve.
Julgus
on teha seda, mida pead õigeks.
Vastupidavuse ning kartmatuse vaim. Confucius defineeris julgust järgmiselt: „Teades, mis on õige ning seda mitte tehes on julguse puudumine. Niisiis on julgus teha seda, mida õigeks pead.“ Tarbetute seikluste ettevõtmine, enese eksponeerimine, selleks põhjusi omamata, pole julgus. „Tõelise julguse tunnusjoon on elada siis, kui tuleb elada ning surra vaid siis, kui tuleb surra,“ ütles mõõga valitseja sensei. Tõeliselt julge mees hoiab end rahuliku ja kirkana. Õnnetuste, ohtude, kannatuste, ja surmagi korral ei kaota ta enesekontrolli.
Tagasihoidlikkus
on rääkida endast uhkustundeta.
Nagu kõik Bushido alustõed, omab tagasihoidlikkus oma juured siiruses ja õiguses. Tagasihoidlikkus, mis on vaid viisakuse väline vorm, või arvamuse lepitamine, pole tõeline tagasihoidlikkus. Võlts tagasihoidlikkus võib olla edevuse või kartuse üks kõige ohtlikumaid vorme. Tõeliselt tagasihoidlik mees ei soovi ennast alandada, vaid lihtsalt end väärikalt hinnata, vastavuses tõe ja õiglusega, siiralt ja ausalt. Edevusele meeldib end katta, isegi kui ta kuulutab keskpärast või ebareaalset väärtust. Ükskõik, kes ütleb: „Ma olen tagasihoidlik,“ lõpetab samal hetkel selleks olemise. Tagasihoidlikkuse kultus, seetõttu, koosneb mittetagasihoidlikkuse ehk häbituse teadvustamisest ning kalduvusest kinnitada, enesele ja teistele, mitteeksisteerivaid või algelisi väärtusi. Lõpuks, on tähtis teada, kuidas väärtustada, austada ning armastada teisi ning võtta neid eeskujuks. Erilist tähelepanu tuleb osutada SENSEI väärikusele, kes on nõus meile judot õpetama,. Imetlus, tänutunne, usaldus tekitavad tõelist tagasihoidlikkust ja alandlikkust.
Enesekontroll
tähendab olla vagusi, kui tõuseb viha.
Samurai jaoks on lubamatu näidata näos või žestidega oma emotsioone. See on mehelikkuse puudumine. Mees peab end kontrollima ning olema üle oma kõige loomulikemaist tunnetest. Rahu, käitumine, mõtte ja südame tasakaal ei tohi saada kire poolt häiritud ega domineeritud. Suurimad draamad elatakse üle vaikuses. Keegi ei sooviks kurvastada oma naabrit oma muredega. Kui mees või naine tunnevad, et nende mõte või nende süda on mures või erutunud, on tagasihoidlikkuse esimene ning instinktiivne käigumehhanism seda mitte avaldada. Noor SENSEI ütles: „Kas sa tunned oma hingesügavusi segatuna õrnade mõtete poolt? See on hetk, kui seeme idaneb. Ära sega teda rääkides, las see töö saab lõpetatud vaikselt rahus ja salajas.“ See, kes väljendab oma mõtteid paljude sõnadega, pole ei siiras ega ka sügav. Samurais loob naer purustatud tasakaalu, see on viha ja valu vastukaaluks. Tunnete ning kire allasurumise nõudmine ning säilitamine akumuleerib suure koguse energiat. Võimas energia leiab oma väljundi tegudes, kuid turvateema antakse edasi esteetilise tundlikkuse poolt.
Siirus
tähendab enda väljendamist oma mõtteid paljastamata.
Confucius kinnitas: “Siirus on kõikide asjade algus ja lõpp; ilma siiruseta ei eksisteeriks midagi. Ideogramm, mis tähendab siirust on „Sõna“ ja „Täiuslikkuse“ kombinatsioon. Bushido (sõjamehe tee) peab valet või ebamäärasust võrdseks argusega.
Au
on olla truu antud sõnale.
Olles valmis andma oma elu, eksisteerib samurai vaid oma mehisuse, mõtte ülluse, oma staatuse väärikuse läbi. Termin au väljendab tema vaimset eksistentsi. Iga rünnak selle staatuse puutumatuse pihta, annab häbitunde, eriti, kui see on seotud vääritult käitumisega. Autuse tunne on niisiis tema ülalpidamise parandamise stiimuliks. Jaapanis kasvatatakse lapsi austuse peene tundega, nende vanemad näitavad üles suuremat poolehoidu aule kui elule.
Austus
ei saa tekkida lugupidamiseta.
Ilma tagasihoidlikkuseta pole austus võimalik, ilma austuseta ei saa tekkida usaldus. Ilma usalduseta ei saa anda edasi ega vastu võtta ühtegi õpetust.
Sõprus
on kõige siiram inimlikest tunnetest.
Moraalikoodeks on judopraktika oluline osa ja aitab judokadel arendada oma iseloomu, isiksust ja olulisi eluoskusi, luues samal ajal tatamile positiivse ja lugupidava keskkonna.
Judo moraalikoodeksi töötas 1985. aastal välja prantslane Bernard Midan, algselt eesmärgiga tagada, et judo põhimõtted kinnituksid distsipliini kultuuris, seda hoolimata muutustest ühiskonnas ja kõrgetasemelise spordi arengus. Judo rajaja Jigoro Kanō oli mitme traditsioonilise jujitsu stiili õpilane, kuid leidis, et need põhinesid sageli jõhkratel ja vägivaldsetel tehnikatel. Nii otsustas ta luua uue võitluskunsti vormi, mis rõhutaks tehnikat, füüsilist ja vaimset treeningut ning positiivseid väärtusi. Moraalikoodeks integreeriti seega suurepäraselt selle haridusliku spordiala kultuuri.
Moraalikoodeks koosneb 8 väärtusest, mis on viis Jaapani traditsioonide ja kultuuriväärtuste edastamiseks, olles sügavalt juurdunud judo praktikas. Neid põhimõtteid järgides saavad judokad paremini mõista judo ajalugu ja kultuuri ning oma kohta selles traditsioonis. Näidates üles austust ja hoolivust treeningukaaslaste ja õpetajate vastu, loovad judokad turvalise ja mugava keskkonna kõigile neile, kes on pühendunud judo õppimisele.